Kristel Rannaääre (sündinud 20. mail 1984) on Eesti õpetaja, ettevõtja ja aktivist, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht.

  • Enne, kui sügis ametlikult algab, võib looduses juba märgata kolletuvaid lehti, sombust ilma, külma tuult. Kindlad märgid, et ka sel aastal sügis tulemata ei jää. Samamoodi võime vaadelda ühiskonnas toimuvat enne valimisi, ehk juba ilmnevad kindlad märgid, et valimised hakkavad lähenema.
  • Kuidas saab võõras inimene otsustada, mis soost sa oled?
  • Ja miks on nii, et just transsoolise inimese vaimset tervist tuleb kontrollida, kuid selline kontroll ei laiene ühelegi teisele tegevusele, milles inimesed peavad ise vastutuse võtma: laenud, ilulõikused, pere loomine, laste kasvatamine? Ometi on ju needki otsused elumuutvad ja riskirohked.
  • Hea lugeja, palun pane hetkeks kõrvale üleskerkinud emotsioonid ja mõtle, millistel tingimustel oleksid sina valmis olema rahvastikuregistris sooga, mis ei peegelda sinu tegelikku sugu, mille kohaselt sa päriselt elad. Mõtled, kes su dokumenti ikka vaatab?
Või arvad, et neid inimesi võib olla palju, kes vahetavad dokumendi selleks, et sauna piiluma minna (millal on sauna uksel dokumenti kontrollitud?), sõjaväest pääseda või abielluda? Kui jah, siis ei ole sa pidanud täiel määral kogema, kuidas dokumendi ja näo mitte kattumine inimesi igapäevaselt tegelikult mõjutab.
Toon mõned viimaste aastate üksikud näited elust enesest, millest isiklikult tean. Transsooline naine jääb pangas teeninduseta, sest dokument ja nägu ei kattu. Transsoolise noormehe viivad piletikontrollid bussist välja, sest dokument ja nägu ei kattu. Transsooline neiu ei pääse ülikooli peole, sest dokument ja nimi ei kattu. Transsooline noormees ei saa tööle, sest dokument ja nimi ei kattu. Transsooline mees ei saa apteegist ravimeid kätte, sest nimi ja dokument ei kattu. Transsoolisel neiul on raskusi raamatukogus raamatute tagastamisega, sest nägu ja dokument ei kattu.
Solman, Rammul ja paljud teised lähevad tänaval neist inimestest mööda, tundmata nende tegelikkust, aga kujundades nende elu puudutavaid arvamusi.


  • Kuigi riiklikult on ette antud näiteks sallivuse, erinevate perede ja mitmekesisuse teemad, on ikkagi õpetaja see, kes otsustab, kuidas ja milliseid teemasid ta oma ainetunnis käsitleb.
  • Seksuaalsus ja sugu on inimese identiteedi lahutamatud osad. Kõigi noortega on oluline neil teemadel rääkida, sest nad on oma identiteedi avastamise ja tundmaõppimise elujärgus. Kui nad sel ajal kogevad vaenu ja ebavõrdset kohtlemist ning tunnevad hirmu ja survet, häirib see nende elutervet arengut, muudab ebakindlaks ning võib viia riskikäitumise, stressi, depressiooni või enesetapuni.
LGBT+ noored on paraku eriti haavatavad, sest ühiskonnas levib LGBT+ kogukonna kohta palju eelarvamusi ja eksitavat infot. See võib noorteni jõuda meedia, küberkiusu või isegi pereliikmete vaenulikkuse kaudu. Seega on eriti oluline, et kool pakuks noortele kvaliteetset haridust ja korrektset infot turvalises keskkonnas.
  • Paberil on Eesti haridus kaasav, turvaline, õigusi austav, diskrimineerimist tauniv, kuid eelnev näitab, et see ei kehti kõigi kohta. Meie koolides on noori, keda justkui ei peaks kaitsma. Justkui poleks probleeme, kui nad vaid ei tekitaks neid oma olemasoluga.


  • "Kuidas elab su perekond?" on küsimus, mida küsija ja vastaja võivad sõltuvalt oma taustast tõlgendada vägagi erinevalt. Sest perekonna tähenduse loovad asjaosalistest indiviidid ise, mitte inimesed või ühiskond nende ümber. Meie ümber on palju erinevaid perekondi, millest ükski ei ole ebaolulisem ega ka õigem.
  • Samast soost vanematega pered on sama vanad kui ühiskond ning on eksisteerinud teiste perede kõrval juba väga kaua. Need pered pole olemas selleks, et kellegi teise perekonda lõhestada, väärtusi muuta või abielu mõistet lõhkuda. Ei ole nad võtnud kelleltki midagi varem ära ega tee seda ka tulevikus. Seda pole teinud ka üksikvanemad, kärgpered ega ka lapsi kasvatavad onu-tädi, kes end pereks peavad.
  • Selliste siltide taga nagu samasoolised perekonnad ja samasoolised paarid on reaalsed inimesed reaalsete eludega. Need on paarid, kes vajavad kooseluseadust, sest ei saa kasutada perekonnaseadust, et oma kooselu riiklikult registreerida. Kooselu seadustamine aitab neil paaridel turvalisemalt korraldada oma igapäevast elu: lastehooldust, vastastikust ülalpidamiskohustust ja varalisi suhteid lahkumineku, haiguse või puude korral.
  • Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et seaduse vastuvõtmisega mindi vastu rahva enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus.
Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma ideoloogilistest tõekspidamistest, kuidas peavad vähemused elama oma igapäevaelu. Arvamus, et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie ühiskonda kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest perekonna loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus.
Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda elu korraldamiseks.
This article is issued from Wikiquote. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.