• Keelekorraldust on Eestis ebaõiglaselt suurel määral tavaks käsitada üksiksõnade õigekirja, õigehäälduse ja morfoloogia normimisena [–--]. Siiski kuulub keelekorralduse mõiste alla ka sõnakasutus ja süntaks, [–--] tähendused ja stiilid. Siingi saab tuua näiteid ebapiisava analüüsi põhjal tuletatud reeglite ebaadekvaatsuse kohta. (lk 141)
    • Mati Hint, "Kellele kuulub eesti keelekorraldus?" – "Keelekorralduse konverents 18. ja 19. XI 1999. Ettekanded". Koostanud Silvi Vare ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituudi Toimetised 8. Tallinn, 2001, lk 126–151.
  • [---] keelekorraldus on järjepidev ja kavakindel kirjakeele seadmine, suunamine ja arendamine, teadlik soovitavas suunas mõjutamine.
    • Rein Kull, "Kirjakeelest ja selle korraldamisest". Rmt: "Kirjakeel, oskuskeel ja üldkeel". Tallinn: EKSA, 2000, lk 23
  • Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Temas toimub keeleideaali otsimine ning selle poole liikumiseks keelesoovituste andmine ja normingute fikseerimine.
    • Tiiu Erelt, "Eesti keelekorraldus". Tallinn: EKSA, 2002, lk 15
  • Kirjakeele olemus on toimida üle aja ja ühtlasi igal ajal üldvastuvõetava atribuudina. Siin on aga käärid: keelekorraldus tegeleb asjaliku mõtte selge väljendusega, (kirja)keele valdamise ulatuse ja laadi määrab aga tuntud tekstide määr – emakeel omandatakse tekstidest, emakeeles mõeldakse täpsel viisil sellest, mida suudetakse emakeeles umbkaudugi sõnadesse panna.
    • Krista Kerge, "Eesti kirjakeele mõtteruum", rmt: Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Tallinn, 2003, lk 16
  • Osundatud määratlusi ühendab mõte vajadusest suunata kasutajaskonda kavakindlalt ja teadlikult kirjakeele rikkust selge mõtteväljenduse teenistusse rakendama – nimetagem seda keelekorralduse esimeseks tähenduseks. Eesti keele arendamist XX sajandi algupoolel on kirjeldatud kahe suunana, millest J. Aaviku juhitut keeleuuendusena ja J. V. Veski edendatut keelekorraldusena – teine tähendus. Kolmandaks on keelekorralduseks peetud "igasugust teiste inimeste väljendusviisi mõjutamisele suunatud tegevust olenemata selle vormist ja tasemest"*.
    • *Arvi Tavast ja Marju Taukar, "Mitmekeelne oskussuhtlus". Tallinn: Valgus, 2013, lk 217.
  • Keelekorralduse mõte ega eesmärk ei tohi olla vastutulek suutmatuile või soovimatuile, et mõjutada sedakaudu teiste inimeste väljendusviisi kuidas tahes, vastuokslikult ja ebajärjekindlalt.

Välislingid

This article is issued from Wikiquote. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.